Lubasin rääkida, kuidas möödusid minu pühad ja aastavahetus Eestis, ehk kuidas oli peale kolme kuud koduseid näha.
Minu teekond Eestisse oli võimalik vaid tänu sellele, et põdesin oktoobris koroona läbi ja novembri alguses käisime me testi tegemas, kas meie kehas on antikehad tekkinud. Ja minul olid nii lühi- kui pikaajalised. Seega suhtlesin terviseametiga ja sain kinnitust, et koos antud paberiga võin Eestisse tulla ja olen ohtu ning ei pea püsima karantiinis ega tegema testi.
Seega algas minu teekond Eestisse toredalt hiiglase kohvriga (sest otsustasin kõik jõuluks vajamineva Poolast osta), kõigepealt rongiga Krakovist Varssavi ja sealt bussiga Riiga, kus vahetasin bussi ja tulin Pärnus maha. Rongid on siin toredad, nagu meil vanasti tuleb astuda 3 trepiastet kitsast uksest, et rongi pääseda. Oma hiiglasliku kohvriga sain tunda Poola inimeste lahkust, ehk Krakovis tuli üks noor mees joostes mind aitama ja Varssavis vanem meesterahvas. Muidu nii hädine pole olnud aga no teevõitina kahekesi me kohvriga ukseauku ei mahtunud ja kohvrit tõsta ma ka ei jõudnud. Igaljuhul möödus teekond Eesti poole rahulikult. Buss oli rahvast puupüsti täis ja keegi inglise keelt ei rääkinud, aga peale 23h reisi jõudsin õnnelikult Pärnu!
Autoga koju sõites eeldasin, et mul tuleb mingi tunne, noh ikkagi pikim aeg mis ma Eestist olen ära olnud - aga ei midagi :D Täpselt selline tunne nagu oleks nädala reisil käinud ja nüüd jõuad väsinuna koju. Mitte grammi ka polnud võõras või kummaline Eestis olla. Paides olid vahepeal suured muutused toimunud, valminud oli ärikeskus ja Maksimarketit hakatakse laiendama, kodu oli saanud juurde uue vaiba ja taime!
Hahha õigus, ega see Eestisse saabumine nüüd nii õnnelik ka polnud. Kui olin koju jõudnud ja diivanile istunud kirjutas meie projektijuht, et Poola riik sätestas uued muudatused ehk alates 28. detsembrist saab riiki siseneda vaid erasõidukiga, kui saabud riiki buss/rongi/lennukiga peab püsima 14 päeva karantiinis. No siis ma nutsin peatäie, sest olin arvestanud, et sõidan tagasi 2. jaanuaril ja mõtlesin et pean nüüd varem minema, kuid õnneks aitas mu kaaslane mind välja lubades, et ta toob mu ise Varsavisse, ise autost lahkumata, nii ei pea tema karantiini jääma ega ka mina. Rahunesin maha pühkisin pisarad ja hakkasin puhkust nautima!
Ükshaaval hakkasin kohtuma enda kallite inimestega ja on see viirus mis ta on aga niihea oli neid kallistada ja reaalselt näost näkku suhelda. Siis alles mõistsin kuipalju neid igatsen! Tagantjärgi saan õnnelik ka olla, et kõik kohtumised mis minul pühade ajal olid, pole siiani kaasa toonud ühtegi haiget inimest- Mainin ära, sest jah kohtusin inimestega ja tundsin, et pean kasutama seda juhust, sest uuesti Eestisse ma hetkel plaanin tulla juuli alguses, kuid siis kiireks paariks päevaks, proovisin seejuures olla nii vastutustundlik kui võimalik. Käisime sõna otseses mõttes terve Eesti läbi (Pärnu-Paide-Tallinn-Jõhvi-Jõgeva-Tartu-Alatskivi-Võru-Orava-Koeru-Järva-Jaani)
Jõulud veetsin perega ja meil olid imelised kolm päeva metsas, koos lume, rohke toidu ja kaardimängudega. Ka aastavahetuse veetsin pereseltsis ja kuna eelmisel aastavahetusel viibisime me sõbrannadega Siberis (tervitused Hannale, Laurale ja Liisile) siis oli tore, et sain sellel aastavahetusel kodus olla!
Tagasi sõit tuli pikk, aga sain esimestkorda elus sõita Lätis, Leedus ja Poolas :D Olen varem vaid Soomes autoga sõitnud, aga nüüd olen ka nendes kolmes riigis! Korterisse naasedes olin surmväsinud ja magasin pea kaks päeva enne kui väsimus kadus. Aga olin ka ilmatuma õnnelik, et sain kodus käia, et jõulud olid niimelised - mina kui tohutu jõulude ja pühade hull jäin selleaastaste jõuludega TUHANDEGA rahule! Ei jõua ära oodata juba uusi jõule!
Ja küsimuse peale, et Carolyn mida sa kõige rohkem igatsesid Eesti juures (peale inimeste), siis:
- oma kodu (eks kampas elamine tore, aga ka vahel väsitav)
- poes oli niikerge asju leida
- loodus
- tühjus ja vaikus
- hesburger ja pizzakioski pitsa :D
